TUNNIKAVA

Tunnikava kujutab endast täpset kirjalikku materjali, mille õpetaja vormistab iga tunni ettevalmistamise käigus, et läbi viia eesmärgi saavutamisele orienteeritud õppetund.

 

Tunnikavas kajastub kogu tunni tegevus nii õpilase kui õpetaja seisukohalt võetuna.

 Tunnikava koostamine on vajalik kõigile õpetajatele kõigis ainetundides, eriti oluline on see IKT kasutades (Murphy, 1999), kuna ainetunni õnnestumine arvutiklassis ei sõltu ainult õpetaja oskustest ja pädevusest ainet õpetada ja tundi organiseerida, vaid väga palju just õpilaste arvutikasutusoskustest. 

 

Tunnikava üks võimalikke ülesehitusi (Murphy, 1999, Asser, 2004):

·         teema;

·         sihtrühm;

·         põhimõisted;

·         eesmärgid (nii õppe- kui ka kasvatuseesmärgid);

·         põhivahendid;meetodid;

·         tunni ülesehitus/struktuur;

·         hindamine;

·         kodune töö.

Tunnikava koostamise tulemusena on (Asser, 2004):

·         teadvustatud tunni eesmärk;

·         valitud ja loogilisse järjekorda pandud tunniks vajaminev materjal;

·         valitud õpetamise meetodid ja vahendid;

·         määratletud õpilaste tegevused;

·         planeeritud õpetamise aeg;

·         lähtuvalt tunni eesmärkidest läbi mõeldud hindamine.

 

Nõuded tunnikavale

Tunnikava:

·        peaks koostatama kindla vormi järgi, et oleks lihtne muudatusi teha;

·        vormistus olgu selge, ülevaatlik ja kergesti haaratav, et õpetajal oleks tunni andmisel sellest abi;

·        on otstarbekas vormistada üksikutele lehtedele (failidena), et neid edaspidi vastavalt soovile kergesti kokku köita (kausta salvestada).

Tunnikavas:

·        peaksid olema täpsed viited õppematerjali sisule õpikus, töövihikus ja tarkvarale;

·        peaksid olema kõik õpilastele esitatavad näidislaused, -ülesanded, küsimused, joonised, skeemid, iseseisvad tööd, testid, kontrolltööd hindamisjuhendiga, etteütluste tekstid jne. või vormistatud selle lisana (õpilase töölehel).

 

Õpetaja tunnikava struktuur (Pedastsaar, 2001):

·         Tund

·         Pealkiri

·         Aine

·         Alateemad

·         Klass/vanus

·         Tase

·         Autor

·         Tunni eesmärgid

·         Õpioskused

·         Mõisted

·         Õpilaste eelteadmised ja –oskused

·         Eelnevalt vajalikud tegevused

o        õpetajale

o        õpilasele

·         Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid

·         Tunni käik (Gagne, 1985; Gagne & Driscoll, 1992)

o        õpilaste tähelepanu haaramine;

o        õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine;

o        varemõpitu meeldetuletamine;

o        uue materjali esitamine/õppimine;

o        õppimise suunamine;

o        õpitu kontrollimine;

o        õpitust tagasiside kindlustamine;

o        õppimisele hinnangu andmine;

o        õpitu kinnistamine ja üldistamine.

·         Hindamine.

 

Tunnikava alljaotuste sisu struktuuri alusel (Krull, 2000; Mahmutov, 1989; Murphy, 1999;Pedastsaar, 2001)

 

TUND: Mitu tundi on planeeritud (tunni kestvus ei pea olema tingimata 45 minutit)

PEALKIRI: Teema.

AINE: Õppeaine nimetus.

ALATEEMA: Konkreetse tunni teema.

KLASS/VANUS: Millises klassis või kooliastmes.

TASE: Milline on õpilaskontingent, erivajadusega õpilased, diferentseeritud grupp, jne.

AUTOR: Kes on antud tunnikava autor.

EESMÄRK: Õpitulemused jm. eesmärgid õppija seisukohalt.   

• Ainealane (tunnis käsitletava teema omandamine) eesmärk.
• Arvutikasutusoskuse arendamine. 
• Kasvatuslik eesmärk.

ÕPIOSKUSED: Millised oskused tunnis saavutatakse (ainealased ja arvutialased).

MÕISTED: Uued mõisted, mis õppetöös omandatakse (ainealased ja arvutialased).

ÕPILASTE EELTEADMISED JA –OSKUSED: Eelteadmised ja oskused teema käsitlemiseks (ainealased ja arvutialased).

EELNEVALT VAJALIKUD TEGEVUSED ÕPETAJALE: Missugused ettevalmistused peab õpetaja eelnevalt tegema (mööbli paigutus ruumis, kirjutamine tahvlile, töölehtede koostamine ja paljundamine, programmide installeerimine jne.).

EELNEVALT VAJALIKUD TEGEVUSED ÕPILASTELE: Missugused on eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele (tutvumine arvutiklassis töötamise eeskirjadega, ohutusnõuetega jne.).

TUNNIKS VAJALIKUD MATERJALID, VAHENDID, TARKVARA JA

VEEBIAADRESSID: Õpikud, vihikud, töölehed, esitlus, tehnilised vahendid, programmid, internet jne.

TÖÖLEHT

TUNNI KÄIK

Tunni käigu planeerimisel peaks märkima ka igale tegevusele kulutatav aeg.

Tunnikäik (Asser, 2004).

 

Aeg	TUNNI OSAD		Märkused
	Õpetaja tegevus	Õpilaste tegevus
	TUNNI ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu)
	HÄÄLESTUS Eesmärgipüstitus, motiveerimine, olemasolevate eelteadmiste väljaselgitamine, kodutöö kontroll, sissejuhatus.
	ÕPPIMINE Meetodid.
	REFLEKSIOON Teadmiste rakendamine, kokkuvõte, hinnangud (tulemuste ja protsessi hindamine), järeldused, teema laiendus (kodutöö), uute eesmärkide püstitamine.

 

 

HINDAMINE: Kas hindeline või hinnanguline

Hindamisel on abiks hindamismudelite loomise vahend.

 

NÄITED

Teema "Lineaarvõrrandisüsteemi graafiline lahendamine"

Õpilase tööleht  https://form.jotformeu.com/63422561204345

 

 

Llitsentsid

Litsentsi valimine veebiaadress

CreativeCommons - avatud sisulitsents

Attribution-Noncommercial-ShareAlike  (BY-NC-SA)

Attribution - Kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil

Noncommercial - Teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel

ShareAlike - Muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel

Autori Laine teos pealkirjaga Tunnikava on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents.

 

Materjalid on koostanud Laine Aluoja